Ümarpalkmajade tootmise lahendused

Ritsu ümarpalkmajade tootmisel kasutatav tehnoloogia on mitmekülgset tunnustust pälvinud kõigi 20 tegevusaasta jooksul. See on välja töötatud kohalike inseneride poolt.

Milles see seisneb?

Palgi treimises ja varamises ei ole iseenesest midagi uut. Küsimus on selles, kuidas seda teha. Mida tähtsaks pidada? Ritsu on sellesse protsessi lisanud palju nüansse, mis teevadki palkmajast õige palkmaja.

Tehnoloogias on peatähtsad masinad, kuid tegevus algab juba toorpalgi varumisest. Parima seinapalgi saab talvel lõigatuna, siis kui puu „magab“ ja tema mahlad on kinni. Me ostame aastase seinapalgi varu talvel ja kindlustame seega toorme parima kvaliteedi.

Metsast toodud palk tuleb koheselt koorida ja treida mõõtu, mis on majaseinas kasutatavast palgist ca 20-25mm suurem. Koorimist nimetatakse tootmisprotsessis ka palgi silindreerimiseks. Metsapalk kinnitatakse koorimismasina tsentrite vahele võimalikult puu südame lähedalt ja treitakse silindriliseks.

Kooritud palgil lastakse 2-3 kuud taheneda. Töödeldud palgid paigutatakse stabiilsetesse spetsiaalsete vahepuudega virnadesse. Sellega välditakse ka ümarpalkide kõverdumist. Tahenemine toimub hästi tuulutatavates ladudes katuse all päikese eest kaitstuna. Selle perioodi vältel puit stabiliseerub ja tema niiskussisaldus väheneb 25-35%-ni (algselt 55-65%.)

Järgmisena kuivatatakse puitu kuivatuskambrites. Seda tehakse palgi läbimõõdu järgi madalal temperatuuril arvutiga juhitavates kuivatites 3-4 nädala jooksul. Kuivatusreziimi valikust sõltub seinapalgi kvaliteet: pragude arv palgi pinnal, värvimuutused jne. Vale kuivatamisega võib seinapalgi kasutuskõlbmatuks muuta. Iga kuivatist tulnud palk mõõdetakse niiskusmõõtjaga. See peab olema 14-15%. Kogu kuivatatud partiil peab olema ühtlane niiskussisaldus.

Pärast kliendiga lepingu sõlmimist ja maja jooniste kinntamist saame alustada projektipõhise tööga. Selleks on tehnoloogias järgmiseks operatsiooniks palgi töötlemine vajalikku mõõtu ehk kalibreerimine. Kasutame paarituid palgiläbimõõte. Need on 170, 190, 210, ja 230mm. Soovitud diameetrisse töötlemise masina tööpõhimõtteks on kahe freesiga treimine/freesimine. Palk kinnitatakse kalibreerimismasinasse koorimisel palgi otstesse tehtud tsentriavade kaudu.

Treimise meetod on pisut aeglasem kui hööveldamine, kuid tal on mitu olulist eelist. Palgi treimisel südamiku järgi ei riku me palgi kasvu aastaringe. Me teeme palgid pisut „nooremaks“, võttes maha koorealuse pehme puiduosa. Tänu sellele palk edaspidistes operatsioonides praktiliselt ei paindu ega väändu. Hööveldamiseks tuleb palk enne saekaatris vastavasse mõõtu lõigata. Selle tegevuse juures on väga raske järgida puidu südant. Toorik on tihti kõver, saagimise jäljed ja ebatäpsused võimenduvad höövelpingi juhtrullikute väikese omavahelise kauguse tõttu. Saadud palk ei saa olla kunagi nii sirge kui treituna. Ainult treituna on palk piisavalt sirge ja sobib kasutamiseks kvaliteetse seinapalgina.

Ümarpalgi hööveldamisest pääsemiseks konstrueerisime ka kolmanda masina – varamasina. See on höövli asendaja, kuid teise tööpõhimõttega. Kui höövlis seisavad freesid paigal ja detail liigub nende vahelt läbi, siis Ritsu varamasinas on palk fikseeritud ja freesid liiguvad sirgetel juhikutel piki palki. Kaks paralleelselt liikuvat teineteisest konstantsel kaugusel olevat freesi teevad treitud sirgele tsentriaukude abil masinasse kinnitatud palgile üheaegselt nii vara kui ka tehnoloogilise baaspinna.

Palgi baaspind on Ritsu tehnoloogias üks tähtsamaid elemente. Vaata pilti 1.

Ritsu tehnoloogias liigub palk tasapinnalisel baaspinnal. Kui baaspinda poleks, siis peaks palk liinil mööda rullikuid, libislaudu ja muid töötasapindu liikuma vara servadel. Vara on aga see ainumas asi, mis tagab seina sooja- ja tuulepüsivuse. Rikkudes tootmisprotsessis palgi vara mis tahes moel, oleme oma tegemistes äpardunud ja meid ei oleks võimalik nimetada palkmajade meistriteks vaid puidu raiskajateks. Maja seinas on palk pööratud 180 kraadi asendi suhtes, mida palk omab tootmisliinil.

Okaspuit, eriti mänd, on väga pehme puu. Oleme teinud katseid kasutada tootmisliini töölaual baaspinnana vara servi. Selle tulemusena olid vara servad lömastatud ja 4-5mm laiad. Nii ei saa olla juttu seina soojapidavusest.

Varamasinal on veel üks suur eelis höövli ees. Saame freesimise lõpetada ja taasalustada iga hetk. Vara ei pea ulatuma läbi kogu palgi. See võimaldab teha laetalad ja seina avade ülemised palgid nii, et vara on ainult seinale toetuvas osas. Nelikanthöövlil seda teha ei saa. Lisaks on varamasinaga võimalik freesida laetaladele ainult baaspind, mis hõlbustab oluliselt teise korruse põranda ehitamist.

Lisaks vara servadele on varas veel kaks „hammast“, nagu on näha lisatud pildilt. Maja raskuse all vajuvad ülemiste palkide vara servad ca 1-2 mm alumise palgi sisse ja „hambad“ liituvad alumise palgi seljaga. Tekib kolmekambriline "termos". Selline vara ehitus suurendab oluliselt palkseina soojapidavust. Keskmisse kambrisse paigaldatakse ehitamise käigus isolatsioonimaterjal. See blokeerib täiendavalt varasse pääsenud õhu liikumist.

Üle kuue meetri pikkused varatud palgid suunatakse tootmisliinis viimasesse lõiketöötlemistee protsessi. See koosneb mitmest erievast operatsioonist: tappimisest, puurimisest, järkamisest, pikisaagimisest ja tasapinnalisest freesimisest. Pärast selle protsessi läbimist on majas kindlat kohta omavad nummerdatud seinapalgid valmis. Baaspinnast lähtuv töötlus annab siingi mõõdutäpsusest tuleneva suure eelise. Tulemuseks on ideaalselt kokku sobituvad tapid ja sirgelt kerkivad seinad.

Tappimisel töötavad Ritsu tehnoloogial põhinevas masinas 2 freesipead. Esimene neist freesib töödeldava ümarpalgiga samas raadiuses põhitapi. Teine, suurema diameetriga kitsam frees süvistab tapi sisse vatisoone, millesse ehituse käigus paigaldatakse soojustusmaterjal. Kahe freesimise tegemine on kaks korda ajakulukam protsess, kuid sellel on üks oluline eelis. Majaseinast väljaulatuvad palgiotsad ei vaja vatisoont. Oma tehnoloogia abil saame sellistes otstes sooned freesimata jätta ja nimetada saadud tulemeid iluotsteks. Nurgatappide sees on vatisooned väga olulised ja sinna paigaldatud isolatsioonimaterjal annab olulise efekti hoone soojapidavusel.

Valmis palkseina sees on salatapipulgad, keermelatid ja elektrijuhtmed. Nende paigaldamiseks puuritakse avad tehases valmis. Töö teevad ära kolm erinava diameetriga puuri. See ellimineerib eksimise võimaluse ehitustööde käigus. Igasse puuritud avasse mahub ainult see detail, mille paigaldamiseks ava on ette nähtud. Kohtadesse, kus elektrijuhtmed väljuvad seinast, freesitakse harukarpide jaoks sobivas mõõdus avad. Tegu on ehitustegevust oluliselt lihtsustava tootmistehnoloogilise lahendusega.

Erinevate tasapinnaliste esemete nägusaks paigaldamiseks ümarpalkidest maja seinale on võimalik freesida majapalkidele nii sisse kui väljapoole siledad tasapinnad. Tegu on lihtsa, kuid suhteliselt unikaalse lahendusega, kus kaks freesi töötlevad sisestatud pikkusmõõtude järgi palgi külgedele „põsed”. Tehnoloogia eripära seisneb freeside vastupidises pöörlemises. Nii ei rebi need töö käigus välja puidukiude ja freesida saab veatult mistahes pikkusega tasapinda.

Akende ja ustega piirnevate palkide otstesse freesitakse T-lattide paigaldamiseks sooned. T-latid on iga palkmaja avatäidete paigaldamiseks vajalikud. Need lubavad palkseintel akende ja uste kõrval vabalt vajuda. Kui seinadetaili ots ei piirne avatäitega ja freesimist ei vaja, siis järgatakse ots mõõtu ketassae abil.

Tehnoloogia võimaldab eritellimusel teostada palgilõhesid suunavat saagimist. Saagimine võib toimuda mööda tehnoloogilist pinda, piki vara või kahepooselt korraga. Alati automaatselt toimuval saagimisel algab ja lõpeb soon ca 20 cm kaugusel palgi otstest. Nii ei paista nende olemasolu Ritsus toodetud majade puhul välja.

Ritsu maju iseloomustavad veel mitmed ehitamise tegevust lihtsustavad insenertehnilised lahendused, mis hiljem majas elades märkamatuks jäävad. Nendeks on kelbasaagimiseed, lintsaagimised ja pooltappide tegemise võimalus. Hästi jäävad aga valmis majas silma profileertud vertikaalpostid mis klapivad täpselt alumise või ülemise ristuva palgireaga.

Kõik valminud majapalgid immutatakse pritsimise meetodil sinestumist ja seenhaiguste teket takistava ainega. Immutame valmis detaile, sest ainult nii pääseb aine mõju esile ka freesitud ja puuritud avades.

Oluline on ka seinapalkide pakkimine ja transport. Palgid on pakis nagu ka tootmisliinil, vara servad ülespoole. Oleme teinud spetsiaalsed lipid palgiridade vahele, et palgi vara servad ei puudutaks pakis pealmist palki.

Kõik kirjeldatud abinõud ja peensusteni läbimõeldud tehnoloogia võimaldavad toota nägusaid, soojapidavaid ja kaua säilivaid palkmaju.