Topeltseinaga palkmajad

Miks ehitada topeltseinaga maja?

Selle palkmajalahenduse puhul on ühendatud kõik head omadused, mida kodu pakkuma peab. Kasutajate soove ja vajadusi arvestav projekt tagab mugavuse ja loob meeleolu. Tervislikud ja loodussõbralikud materjalid toodavad head sisekliimat. Maja aastane energiakulu on madal ja investeering tasub end kiiresti.

Duoseinaks nimetatakse kahekordset freesprussidest välisseina, mille vahel on isolatsioonimaterjal, enamasti puistevill. Soojustusmaterjal peaks olema orgaaniline ja kindlasti õhuniiskust (auru) läbilaskev. See lahendus tagab efektiivse soojapidavuse ja viib maja küttekulud minimaalseks. Samas on tagatud normaalne hoonesisese õhu niiskuse tase. Õhk ei muutu liiga kuivaks. Sarnaselt tavapalkmajale ei pääse duoseinaga majja haigusi ja allergiat tekitavad (saaste)ained. Puit hoiab inimeste tervist vaid temale iseloomulike naturaalsete heade omaduste abil. Valida saab nii kuuse- kui männipuidust seinadetailide vahel.

Topeltvälisseintega maja ehitustööd on tunduvalt spetsiifilisemad, kui tavapalkmaja omad. Pildil nr. 1 on Saksamaal püstitatav topeltseinaga palkmaja, mille soojustamiseks kasutati korgipuru.

Fakte:

  • Täna ehitatavate betoonist ja kivist nn. energiat säästvate passiivmajadega võrreldes vajab duomaja oluliselt vähem ventileerimist olles seejuures ka tervisesõbralik, ökonoomne ja ökoloogiline.
  • Doumaja tootmiseks kasutatakse 80% vähem energiat, kuna tootmisel kasutatakse ära töötlemisel tekkivad jäägid. Puit on taastuv loodusvara, mis oma kasvueas paiskab õhku eluks vajalikku hapnikku.
  • Duomaja talvine küttekulu on väike ja suvel püsib maja enamasti normaalse niiskuse ja soojusega ilma igasuguste tehnoloogiliste lisaseadmete abita.

Ruumide planeering

Maja siseseinad saab teha eranditult ühekordsena – kahekordsest soojustatud väilsseinast üle kolme korra õhemana. Vähe, või mitteköetavate abiruumide (garaaž, majandusruum, tuulekoda vms) välisseinad saab soovi korral teha ühekordsest materjalist. Sellised võimalused lubavad kasutada materjale otstarbekalt ja investeerida kasumlikult. Hästi soojustatud katus ja õigesti valitud vundamenditüüp ja avatäited aitavad iga-aastaste energiakulude optimeerimisel.

Alloleval pildil on sise- ja välisseina ühendav seinanäidis.

Duoseina arvutuslik soojajuhtivustegur (W/m2K)

  • 70x(135) - 100 - 70x(135) – kuusk =0,284
  • 92x(135) - 100 - 92x(135) – kuusk =0,262
  • 90x(180) - 100 - 90x(180) – mänd =0,259

*(prussi paksus x tõstekõrgus - puistevill (tselluloos) - prussi paksus x tõstekõrgus, mõõt – mm)