Palkmaja Šveitsi mägedes

Palkmajad kerkivad mägedesse sageli eriliste ehituslahenduste abil. Helikopteri kasutamine majade püstitamisel on mägipiirkondades tavaline.

Praegu käib Ritsu nelikantmpalkmaja ehitus Šveitsis Alpide lõunapoolsel küljel Ticino piirkonnas. Igapäevaselt peavad sealsed kliendid hoopis proviisori ametit. Nad leidsid tee Ritsuni Interneti vahendusel. Peremees Armin põhjendab Eesti tootja kasuks tehtud otsust: „Leidsime kauge eestimaise ettevõtte Internet kaudu ja pidasime neid kõige kliendisõbralikumaks ja kompetentseks”.

Palkmajade kultuur on arenenud Alpide põhjapoolsel küljel. Seevastu lõunapoolsel küljel on sootuks teised tavad. Ticino piirkonnas puidust ehitisi peaaegu ei ole.

Armin räägib: „Kuna siin, Ticinos, on sõiduteid ja köisteid väga vähe, nagu igal pool mujal Alpides, siis peaaegu kõik majad ehitatakse helikopteri abil. Meie tõime helikopteri abil kohale kõik materjalide pakid ning tellingud ja paigaldasime liimpuittalad ning esimese korruse põranda puitplaadid.”

Arhitekti sõnul oli huvitav lahendada postvundamendile toetuvat liimpuittaladest konstruktsiooni ja selle kinnitamise viisi. Samuti kasutasime selle projekti puhul esmakordselt esimese korruse põrandana kahekordset ristkihtpuitplaati, mille vahel on soojustusmaterjal.

Palkmaja müümine eraisikust välismaisele kliendile ei ole Ritsu puhul tavaline, sest enamasti kaasneb sellega suur hulk selgitamise ja organiseerimise tööd, mida kohapeal paikneval edasimüüjal oleks tunduvalt lihtsam teha. Ometi oli koostöö Armini, Lucienne ja nende perega väga ladus. Kliendid soovisid kõige tipuks maja ise püstitada. Töösse kaasati sõbrad ja neli last vanuses 21, 19, 16 ja 13. Valmivas majas on 4 magamistuba ja elutuba, kus ühiselt koosolemisest rõõmu tunda. Teiselt korruselt pääseb ka magamislavatsile. See hoone on nii praktiline nagu mesilastaru.

Päris omapead tegutsedes oleks sellises piirkonnas maja püstitamine siiski üle jõu käinud. Armin arutleb: „Kuna ma ei ole mitte kunagi enne palkmaja ehitanud, siis otsustasin palgata Ritsu ehitusjuhendaja. See oli väga hea otsus. Juhendaja Ingmar aitas ka tööde teostamisel ning oli heaks sõbraks erinevas vanuses pereliikmetele ja abilistele.”

Kõige keerulisemaks pidasid kliendid mahukat ettevalmistustööd, kordineerimist kõigi seotud ettevõtetega. Samuti segasid ehitustööde ajal tuul ja vihm. „Õnneks oli seda oli vaid paariks päevaks ja saime hoone kiiresti katuse alla.” Selliste raskustega tuleb iseehitajal arvestada. Sissekolimisvalmiduseni palkmaja ehitamise teenuse ostmisel on teistsugused privileegid.

Armin ütleb, et tema pere sai naudingu laste ja sõprade abiga ehitatava hoone kerkimist. „Me tundsime rõõmu oma kätetööst, materjali lõhnast ja saime hea tunde sellega töötamisest. Sain olla loov väljakutsuvates olukordades, mida jooksvalt lahendama pidin. Näiteks liugurite kasutamisel ja treppide paigaldamisel.”

Talve ja lume tulekuga saabus paus ehitustegevusse. „Nüüd oleme taas alustanud. Päris valmis plaanime maja saada alles aasta lõpuks, kuid juba praegu naudime siin elamist. Parimad nädalavahetused mööduvad koos naisega meie valmivas kodus olles.”

Mägedesse saabub kevad erinevalt. Selles piirkonnas algas kevad kuu aega tagasi ja nüüdseks on majaehitus taas täies hoos. Piirkond on eriline. Elumaja lähedale ei vii mitte ühtegi teed, kuid kondimootoril pääseb tulevase koduni viieminutilise jalutuskäiguga. Lähimad naabrid on 100 meetri kaugusel.

Laadi alla "Eesti puitmajaleht", kus ilmus ülal olev artikkel. Aprill 2012.a.