Sulge korv

Lemmikukorv

  • Tühi korv
Tagasi korvi

Hinnapäringu vorm

Suursugune Seegi maja

Ritsu oli osaline ühes väga põnevas projektis…

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Naiskloostri Seegi hoone. See on kloostri eakate nunnade elamu ning selles on nunnakambrid, söögisaal ja vajalikud majandusruumid. Tegemist on avaliku hoonega, mis peab täitma majutusasutusele ja erivajadustega inimestele seatud kriteeriume.

Hoone arhitektuur on teostatud järgides rangelt ümbritsevat keskkonda, st Kuremäe kloostri hoonete arhitektuurset käekirja ja muinsuskaitselisi nõudeid. Hoone viimistluses on kasutatud eritellimusel valmistatud voodrilauda, mis kopeerib teistel hoonetel kasutatud ajaloolise laudise profiili, käsitööna valmistatud iludetaile piirdelaudade, vihmaveesüsteemide ja korstnate juures. Hoone sobitub sellest tulenevalt keskkonda ega mõju kloostri territooriumil ajalooliste hoonete keskel võõrana, olles samal ajal kaasaegne, energiasäästlik ja valmistatud kaasaegset tehnoloogiat kasutades.

„Aasta tehasemaja 2016 võitjad selgunud. Parim masintöödeldud palkmaja: Ritsu“

Aprill 2016

Ritsu elamu puhul tõi žürii välja eeskujuliku inseneritöö. Ritsu majas oli žürii arvamuse kohaselt mõnus kodune erilahendus, mis loob kodu omanikule avara ja hubase koha. Tegemist on lisasoojustatud palkmajaga, mille puhul on kasutatud võimalikult palju looduslähedasi materjale, saavutamaks väiksemat ökoloogilist jalajälge, madalamaid  ülalpidamiskulutusi ja kõrget energiatõhusust.

 

„Kaks peret, kaks tehasemaja“

Aprill 2015

Ülo ja Helbe Ambuse maakodu Otepää lähedal on tellitud kaugjuhtimise teel. Või kuidas seda nimetada, kui kogu majaehituse protsessi alates lepingute sõlmimisest juhiti telefoni ja arvuti abil tuhandete kilomeetrite kauguselt Araabia Ühendemiraatidest. Ambused elasid tollal Abu Dhabis, kõrghoone 20. korrusel moodsas konditsioneeritud korteris.

 

 

Loe edasi: Puitmajaleht 2015

„Valka uusi puumaju naljalt ei kerki“

19. veebruar 2016

Eesti Puitmajaliit otsustas aasta puitmajasõbra tiitli anda Ülenurme vallale, kus on omavalitsuse suurust arvestades kerkimas kõige enam puitmaju. Eelmisel aastal ehitusloa saanud puitmajade üldarvult jäi väike Ülenurme napilt alla ainult Rae vallale ja Tallinnale.

 

 

“Puidu osakaal püsib elamuehituses endiselt kõrgel“

1. juuni 2015

Mullu väljastati hoonete ehituseks 2619 ehitusluba, mis on ligi kaks korda vähem kui aasta varem. Väljastatud lubade vähenemine on toimunud kõikide hoonetüüpide võrdluses, väikseima kukkumise on teinud aga puitkonstruktsioonil ehitatud hooned.

Elamute ehituseks väljastati möödunud aastal kokku 1451 ehitusluba, millest 748 on mõeldud puithoonete ning 703 muu kandekonstruktsiooniga hoonete ehituseks. Puitmajades valmib kokku 140 000 ruutmeetrit elupinda, mis moodustab kogu Eesti elamuehituse mahtudest 28,3 % ehk peaaegu kolmandiku. Kui üldine Eesti ehitussektor on selges languses, siis protsentuaalselt on puidu osakaal kõikide hoonetüüpide võrdluses tõusnud.

Loe edasi: Erametsakeskuse uudised

„Aasta Tehasemaja 2015 konkursi finalistid!“

25. märts 2015

FOTOD: „Aasta Tehasemaja 2015 konkursi finalistid!

Eesti Puitmajaliit ja –klaster korraldavad juba viiendat korda konkurssi, mille eesmärk tõsta esile ja tunnustada Eesti tehastes toodetud puitmaju. Sel aastal on konkursist osa võtmas rekordarv objekte — 35 hoonet, millest kaugemad on püstitatud Inglismaal, Šveitsis ja Jaapanis. Siin on eramud, kortermajad, saunad ja mängumajad… Milline on sinu lemmik?

 

 

Loe edasi: Delfi portaal

„Energiatõhusad palkelamud“

Aprill 2013

Selleks, et saada ökoloogilist, soojapidavat ja hea sisekliimaga elumaja, tuleb kasutada looduslikke välis- ja sisekeskkonnatingimustes isereguleeruvaid materjale. Keskkonda hoidvatest looduslikest materjalidest saab ehitada A-klassi energiatasemega maju samamoodi nagu tööstuslikest tehismaterjalidest. Hind võib olla küll mõnevõrra soolasem, kuid tulemus on seda väärt. Karmid direktiivid energiatõhususele küll pisut vähendavad kliendi valikuid, kuid ega head majad sellepärast ehitamata jää!

 

Loe edasi: Puitmajaleht 2013

„Proviisoripere püstitab Šveitsi mägedes Eesti palkmaja“

Aprill 2012

Mägedesse kerkivad palkmajad sageli eriliste ehituslahenduste abil, milles helikopteri kaasamine maja püstitamisse on saanud tavaliseks. Heidame pilgu Šveitsis Alpide lõunaküljel palkmaja ehitavale perekonnale, kes on valinud unistuste kodu rajamisel koostööpartneriks Eesti majatootja Ritsu.

 

 

 

Loe edasi: Puitmajaleht 2012

Palkmaja Piia

Maja asub Pärnumaal Läänemere ääres kõrgete mändide all. Ritsu tüüpprojekt on kohandatud vastavalt selle omanike soovidele. Disainilahendused on omanike tehtud, stiiliks on valitud mere-teema. Nii palju kui võimalik kasutati looduslikke materjale, samas hoides modernistlikku joont.

Maja projekti muudeti nõnda, et tekiks 2 eri tsooni: üks pererahvale ning teine sõpradele ja külalistele. Esialgne autovarjualune ehitati ümber lisatoaks, millel on ka eraldi sissekäik. Seda tuba saab kasutada nii külalistoana kui ka sauna eesruumina.

Välisseinad on tehtud 180 mm liimpalgist, siseseinad 114 mm palgist. Ritsu tehnoloogia võimaldab nimelt ristata õhemaid palke paksematega, hoides niimoodi kokku materjali kui ka säästes väärtuslikku sisepinda.

Pererahvas on majaga väga rahul, nii arhitektuuriliselt, tehniliste lahenduste kui ka kasutajasõbralikkuse poolest.
Piltide tegemise ajal olid mõned viimistlusdetailid veel paika panemata, nagu näiteks välisvalgustus ning varjualune terassile.

Björklideni suusakeskus

Ritsu ehitas Rootsi ja ühtlasi kogu maailma ühte kõige põhjapoolsemasse suusakuurordisse Björkliden Fjällby kolm palkmaja.

Fotod: Markus Alatalo

 

Palkmaja Sänna Võrumaal

Uhke kodu , mis rajatud 2016. aastal.

Tegemist on eriprojektiga, kus klient pöördus meie poole esmalt paberile joonestatud joonistega, mille najalt algas meie koostöö. Hoone ruumilahenduse väljatöötamisel on lähtutud köögi ja elutoa vaatest orule. Hoone on jagatud erinevateks, omavahel hästi seotud sektsioonideks. Eraldi plokid moodustuvad nt köögist, sahvrist ja elutoast; elutoast ja magamistubadest; elutoast ja saunakompleksist ning eraldiseisvast esikust koos kabinetiga. Eraldatud sektsioonid piklikus majas annavad rahu ja vaikust nii hoone otstes olevates magamistubades kui ka kabinetis, võimaldades samas kiiret kokkutulekut hoone keskel asuvasse elutuppa või kööki. Elamus on palju eriotstarbelisi ruume nagu kabinet, sahver, magala ja stuudio. kabinetist ja sahvrist magala ja stuudioni), vähe koridore ja loogiline plaan, mis teeb sellest funktsionaalse hoone.

Palkmaja Marit

Marit Raudoja räägib pärast äärelinna ehitatud palkmajja sisse kolimist oma uuest kodust.

Unistus ja idee oma kodust just palkmajana on mul olnud sellest ajast peale, kui esimesed mõtted pere ja kodu loomisest üldse mõtteisse kerkisid.

Võimalus palkmaja ehitamiseks tekkis õnnelike juhuste kokkulangemise tõttu ootamatult. Sellest hoolimata oli kaua mõtteis hoitud ja armsaks saanud unistusest päris oma koduni viivat tegevuste jada lihtne läbida, sest igal sammul olid abiks oma ala spetsialistid, kes suunasid ja abistasid parimate lahenduste valimisel. Ideid teostada oli mugav. Nii valmis majaprojekti kui tooted ja ehitusteenused sai tellida kompaktselt ja koostöö sujus ladusalt. Seda ilmselgelt Ritsu ja temaga seotud ettevõtete pikaajalise tegevuse tulemusena välja kujunenud kogemuste baasil.

Tänu palkmaja linnanurga tootmise võimalusele sain oma kodu asukohaks valida krundi suurlinna lähedal, sest uut tüüpi nurgaga palkmaja tohib õnneks linna ehitada.

Kogu protsess kulges kiiresti. Arhitekt pani minu soovid majaprojektina paberile. Sel ajal kui tehases majapalke ja detaile toodeti valati krundil vundamenti. Paigaldajad tegid oma tööd nii korralikult, et naabrid ütlesid: „Nii tööst lugu pidavaid ja tulemusest hoolivaid ehitusmehi pole me enne näinud.”

Minu rahulolu on meeletult suur. Minu laps ei ole allergiline, kuid sellises kliimas olemine on väärtus ka tervete inimeste jaoks. Palkmaja meeldivat sisekliimat olen enda ümber alati igatsenud. Majas oleva õhu headus on füüsiliselt tajutav. Värskus, puidu soojus ja rõõmus vaikus annavad energiat nii ööl kui päeval, igal kodus veedetud tunnil, ka uneajal. Sõbrad, kes mind külastavad, ei raatsigi lahkuda. Kohvi ja kooki poleks vajagi. Istume, naudime ja jutustame pikalt, sest ümbritsev õhkkond on nii meeldiv.

Mara

Palkmaja Mara Šveitsis

Fernando, 2014

Masintoodetud palkmaja, mis valmis ühe meie projekti põhjal.

Ella

Palkmaja Ella on optimaalse kasuliku pinnaga maja, pakkudes kõiki mugavusi ja esmast eluks vajalikku liialdamata ühegi ruutmeetriga.

Valgusküllane esimese korruse elutuba avatud köögi ja sauna eesruumiga loob avaruse tunde ja jätab oma palkmajale mitteomase minimalistliku sisustuse ning lummavate valgete läbikumavate puitseintega luksusliku mulje. Lihtsus, puhtus ja liigsete detailide puudumine mõjuvad rahustavalt esimesest ruumis viibitud hetkest. Massiivne hoone telgjooni eirav paekiviga vooderdatud kamin lisab soliidsust. Aknatagune igihaljas rohelus täiendab männiseinapalkidest hõnguvat energiat.

Sisepind: 98,6 m2