- Tühi korv
Marit Raudoja räägib pärast äärelinna ehitatud palkmajja sisse kolimist oma uuest kodust.
Unistus ja idee oma kodust just palkmajana on mul olnud sellest ajast peale, kui esimesed mõtted pere ja kodu loomisest üldse mõtteisse kerkisid.
Võimalus palkmaja ehitamiseks tekkis õnnelike juhuste kokkulangemise tõttu ootamatult. Sellest hoolimata oli kaua mõtteis hoitud ja armsaks saanud unistusest päris oma koduni viivat tegevuste jada lihtne läbida, sest igal sammul olid abiks oma ala spetsialistid, kes suunasid ja abistasid parimate lahenduste valimisel. Ideid teostada oli mugav. Nii valmis majaprojekti kui tooted ja ehitusteenused sai tellida kompaktselt ja koostöö sujus ladusalt. Seda ilmselgelt Ritsu ja temaga seotud ettevõtete pikaajalise tegevuse tulemusena välja kujunenud kogemuste baasil.
Tänu palkmaja linnanurga tootmise võimalusele sain oma kodu asukohaks valida krundi suurlinna lähedal, sest uut tüüpi nurgaga palkmaja tohib õnneks linna ehitada.
Kogu protsess kulges kiiresti. Arhitekt pani minu soovid majaprojektina paberile. Sel ajal kui tehases majapalke ja detaile toodeti valati krundil vundamenti. Paigaldajad tegid oma tööd nii korralikult, et naabrid ütlesid: „Nii tööst lugu pidavaid ja tulemusest hoolivaid ehitusmehi pole me enne näinud.”
Minu rahulolu on meeletult suur. Minu laps ei ole allergiline, kuid sellises kliimas olemine on väärtus ka tervete inimeste jaoks. Palkmaja meeldivat sisekliimat olen enda ümber alati igatsenud. Majas oleva õhu headus on füüsiliselt tajutav. Värskus, puidu soojus ja rõõmus vaikus annavad energiat nii ööl kui päeval, igal kodus veedetud tunnil, ka uneajal. Sõbrad, kes mind külastavad, ei raatsigi lahkuda. Kohvi ja kooki poleks vajagi. Istume, naudime ja jutustame pikalt, sest ümbritsev õhkkond on nii meeldiv.